Milles väljendub magneesiumipuudus ja kuidas seda vältida?

Magneesium kuulub olulisemate mineraalide hulka inimorganismis, 
tagades süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalse ainevahetuse. Samuti reguleerib südamelihaste tööd ja vereringet ning aitab kaasa närvide ja lihaste häireteta tööle.

Terve täiskasvanu organism sisaldab kusagil 25 grammi magneesiumi, mis valdavalt peidab end meie luustikus.  Magneesiumi toiduna omistada on täiesti võimalik, kuid sellisel juhul peaksid kogused olema üpris arvestatavad  ( näiteks kõrvitsa- ja seesamiseemned, mandlid, India ja parapähklid). Maitseainetest võiks toidule lisada estragoni, salveid ning koriandrit. Täisteraviljadest kinoa, tatar, pruun riis. Lisaks merevetikad ning tumerohelised köögiviljad, mis sisaldavad klorofülli.
Paraku on nii, et tänapäeval võib kordi lihtsamalt magneesiumi organismist kaotada, kui omistada. Süües nisutooteid, liialdades valge suhkru ning alkoholiga satume väga kiirelt magneesiumipuuduse piirile. Samuti kui sööme rafineeritud toitu.
       Esimese ja kindlaima märgi magneesiumipuudusest annavad jalalihaste krambid. Põhjusel, et magneesium hakkab organismist otsa lõppema, kompenseeritakse südamelihaseid just jalgadest magneesiumi  äravõtmisega.
      Magneesiumipuudusele võivad viidata veel: rahutud jalad, unetus, lihasvalu, ärevus, kõrge vererõhk, II tüüpi diabeet, väsimus ning migreen.
      Magneesiumivaeguse puhul aitavad meid kõige efektiivsemalt magneesiumkloriidihelbed. Magneesiumi jalavannidega on võimalik kõige kiiremini olukord stabiliseerida, kuna keha omastab niimoodi magneesiumi kõige kiiremini.